Mõni sõna
Minust
"Mu kirg on inimesed, muutumine ja kuidas see kõik kokku kõlab" Anneli Pille
Vägivallatu suhtlemise treener
"Ma olen tänulik, et leidsin Vägivallatu suhtlemise. Sellest ajast, kui hakkasin seda kasutama, on paranenud mu elukvaliteet ja suhted."
Olen kogu ome elu töötanud inimestega ja sageli pole see olnud minu jaoks kerge. Olen läbi aastate otsinud raamatutest ja erinevatest koolitustest tarkusi, nõuandeid ja lõpuks saabus suurem läbimurre siiski läbi isikliku sügava kriisi. Tänaseks on sellest juba aastaid möödas ja hoian seda väärtuslikku kogemust enda südame lähedal.
Aastal 2018 kuulsin esimest korda Vägivallatust suhtlemisest ja ja praegu on mu muutumiste ning arengu pidepunktiks paljuski Vägivallatu suhtlemine (VVS), meetodid, printsiibid ja vahendid. Kõigepealt kasutasin seda oma suhete parandamiseks, nii enda kui lähedastega. Muutused minus ja mu suhetes toimusid kiirelt ja nähtavalt. Olin leidnud töövahendi, mis mind toetab pea igas situatsioonis. Kui see toetab mind, siis võib see toetada ka teisi! Ja minus valmiski otsus hakata VVS-i jagama ka teistele.
Alates 1. jaanuar 2022 olen ka VVS sertifiseeritud treeneri kandidaat (CNVC Certified Trainer Candidate)
Juba kolmandat aastat viin läbi Vägivallatu suhtlemise koolitusi ja praktiseerimise töötubasid. Pakun ka personaalseid empaatilise kuulamise sessioone ning nõustamist. Oma töös toetun peamiselt Vägivallatu suhtlemise printsiipidele ja mudelile aga vajadusel võtan appi ka muid praktikaid ja läbi proovitud meetodeid
Minu Lugu
"Ükskõik, mida praegune hetk sisaldab, võta see vastu nii, nagu sa oleksid selle valinud." Eckhart Tolle
2018 aasta augustis koondati mind suure rahvusvahelise korporatsiooni ridadest ja ma olin õnnelik. Olin selleks ajaks olnud IT’s juba 21 aastat ja peamiselt positsioonidel, mida ma kirjeldaksin “saluuni uksed” … ühte pidi kliendi suunal lahti, teistpidi tööandja suunas lahti. Oli ka hetki, kui uksed liikusid mõlemas suunas sellise hooga, et tulid hingedest lahti ja vajasid parandamist.
Astudes vabadusse, esimese sammuna ostsin lennukipiletid Jaapanisse. See oli täpselt see, mida ma tahtsin oma eluga teha. Tahtsin näha päris Jaapanit, päris jaapanlasi ja Jaapani päris loodust. Natuke võrgus surfamist ja Jaapani programmi peamiseks tõmbenumbriks sai Shikoku ohenro, ehk jalgsi palverännak budistlikust templist budistlikusse templisse seljas 10kg kaaluv seljakott. Olles teadlik ajast, sai eesmärgiks 2,5 nädalat, 31 templit ja umbes 300km.
Vaatamata taifuunidele ja tühistatud lendudele jõudsin Osakasse kohale …
