Projekt “Kaelkirjaku unistus” lasteaedadele ja algklassidele

“Ema, meil on rühmas kaelkirjaku beebi!” Nende sõnadega tervitab Lisa oma ema, kui ta esmaspäeva pärastlõunal tütrele lasteaeda järele tuleb. “Ta on üksi, aga me kõik hoolitseme tema eest.”

Lisa lasteaias on hakatud ellu viima Kaelkirjaku Unistuste projekti.

Koos kaelkirjaku beebiga õpivad lapsed järgmise 10 päeva jooksul nn “kaelkirjaku keelt“. See on: kuidas väljendada end siiralt, kirjeldada täpselt nähtut, rääkida oma tunnetest ja vajadustest ning lõpuks väljendada konkreetseid soove/palveid. 

Projekti esimese osa lõpus tuleb kaelkirjakuema lasteaeda ja räägib lastele oma unistusest: “Ma unistan, et kõik inimesed räägivad üksteisele, kuidas neil läheb ja hoolivad sellest, kuidas teistel läheb. Ma unistan, et me ei teeks üksteisele haiget, ei naeraks teiste üle ja ei võtaks üksteise asju ära. Minu unistus on, et lapsed on õppinud ütlema, mida nad vajavad ja kuulama, mida teised vajavad. Ja, et koos otsitakse lahendusi nii, et kõigil on hea olla.”

Järgnevate nädalate jooksul tegelevad õpetajad lastega empaatia süvendamise ja vaatenurga muutmise teemal. Lapsed õpivad kaelkirjaku beebiga ja omavahelise suhtlemise käigus kasutama tunnete ja vajaduste keelt ning teadvustama nii enda kui teiste sees toimuvat. Samuti käsitletakse laste vahel konfliktide vahendamise ja lahendamise ning demokraatias elamise teemat.

Kaelkirjaku unistus projekt on loodud Saksa Vägivallatu suhtlemise treenerite Gundi ja Frank Gascleri poolt ja põhineb Marshall Rosenbergi poolt loodud Vägivallatu Suhtlemise meetodil

Projekti eesmärk on pakkuda suunda, hariduslikke ja kasvatuslikke võtteid eesmärgiga:

  • Arendada lastes võimekust hakkama saada ja suhelda sotsiaalsetes rühmades.
  • Arendada eneseväljendamise keelelist oskust ja empaatia võimet.
  • Õppida ühenduste loomist ja oma piiride seadmist.
  • Tugevdada laste enesekindlust ja vastupanuvõimet, eelkõige stressi- ja kriisiolukordades.
  • Edendada konfliktide lahendamise ja vahendamise oskusi.

Lasteaedades õpivad lapsed, kuidas kaasa elada teistele inimestele, mõista oma motivatsioone ning aru saada oma tunnetest ja tegudest. Samal ajal õpivad lapsed erinevates situatsioonides ja vestlustes kaaslastega oma tähelepanekuid vaatlema. Näiteks, konfliktid pakuvad võimalusi empaatia õppimiseks – lastelt, kes konfliktis ei osale, küsitakse nende arusaamaa sellest mis juhtus, osapoolte tunnete ja motiivide nägemist ning kogemist.

Projekt järgib terviklikku lähenemist: Esmalt õpib lasteaia personal tundma Vägivallatu suhtlemise meetodi põhiprintsiipe. Järgneb töö lastega etteantud stsenaariumi alusel, mida õpetajad saavad omas rütmis läbi viia. Lastevanemate kaasamiseks pakutakse paralleelselt vanemluskursusi, et lasteaed ja vanemad saaksid koos sujuvamalt toimida. Lasteaias projekti sisse viimise protsessi jooksul, saavad õpetajad tuge Vägivallatu suhtlemise konsultandilt.

Projekt Kaelkirjaku unistus on tänaseks kasutusel umbes 50-nes saksa keelt rääkiva maa lasteaias (Saksamaa, Austria, Sveitsi) ning Belgias, Poolas, Itaalias ja Rumeenias. Ka teistes Euroopa maades toimetatakse selle nimel, et lasteaedades saaks Vägivallatu suhtlemine hariduskontseptsiooni lahutamatuks osaks. Lapsevanemate töötubade kaudu on sellesse protsessi kaasatud ka lapsevanemad.