Vägivallatu suhtlemise meetodi
suhtlemis mudel

Vägivallatu suhtlemine on palju enamat, kui suhtlemismeetod või empaatiline keel enda ja teiste kuulamiseks. 

Alustades oma teekonda Vägivallatu suhtlemisega tutvudes, sain üsna kiirelt aru, et mul tuleb oma elus üle vaadata oma arusaamad ja hoiakud ning saada teadlikuks oma käitumis mustritest, mis olin elu jooksul omandanud. Sain aru, miks Marshall Rosenberg ütles, et “Vägivallatu suhtlemise omandamine on kui uue keele selgeks õppimine”. 

VVS neljast elemendist koosnev suhtlemis mudel toetab teadlikku endaga ühendust igas hetkes ja aitab hoida ning luua teistega suhteid hoolimises, empaatias ja selguses.

Vaatlus

Jälgime, mis tegelikult antud olukorras toimus/toimub. Mida ma näen/kuulen, et keegi konkreetselt ütles või tegi. Vaatlus on hinnangute ja kriitika vaba. Ma ei süüdista kedagi, ei räägi lugusid minevikust ega ennusta tulevikku. Väljendan lihtsate sõnade mida ma näen või kuulen või tunnetan (lõhn, puudutus, kehalised aistingud).

Näide: “Ma ei näinud sind teatri ees meie kokkulepitud ajal, kell 13:00.”

Tunded

Ma väljendan mida ma antud olukorras tunnen. Tunded on enese kohased ja tõusevad esile vastavalt sellele, kuidas ma olukorda kogen. Samas olukorras ja hetkes võib tekkida mitmeid tundeid, mis võivad olla nii positiivsed kui negatiivsed. Tunded toimivad nagu sisemine kompass. Negatiivsed tunded väljendavad, et mu mingid vajadused on rahuldamata. Positiivsed tunded väljendavad, et mu vajadused on rahuldatud.

Näide: “Ma tunnen ärevust ja segadust.”

 

Vajadused

Mis vajadused mul on rahuldatud või rahuldamata antud olukorras. Vajadusi võib hetkes olla mitu ja jälgi, milline neist kõige tugevamalt esile tõuseb. Kõigil inimestel on samad vajadused, kuid erinevates hetkedes on erinevatel inimestel fookuses erinevad vajadused. Ehk samas olukorras võivad erinevatel inimestel olla nii samad kui ka erinevad vajadused esil. Veelgi parema ühenduse saad oma vajadusega, kui sõnastad lahti, mida see vajadus sinu jaoks tähendab. Kui väljendame oma vajadusi, siis on meil suurem tõenäosus saada need rahuldatud.

Näide: “Ma vajan praegu selgust, et mis toimus.”

Palve

Sõnumi edastamine selle kohta, mida me tahame, et keegi konkreetselt teeks mu vajaduse rahuldamiseks. Palve esitamisel ole valmis nii “jah” kui “ei” vastuseks. Teisel inimesel on su palvet kergem täitsa, mida konkreetseme on palve. Ehk, mida sa soovid, et ta konkreetselt teeks ja kuna. 

Näide: “Kui ma sind ei näinud teatri ees meie kokkulepitud ajal siis ma tundsin ärevust ning segadust ja vajan selgust. Palun räägi, mis sinuga juhtus?”